Universal dependencies (UD) is a framework for morphosyntactic annotation of human language, which to date has been used to create treebanks for more than 100 languages. In this article, we outline the linguistic theory of the UD framework, which draws on a long tradition of typologically oriented grammatical theories. Grammatical relations between words are centrally used to explain how predicate–argument structures are encoded morphosyntactically in different languages while morphological features and part-of-speech classes give the properties of words. We argue that this theory is a good basis for cross-linguistically consistent annotation of typologically diverse languages in a way that supports computational natural language understanding as well as broader linguistic studies.

Ülevaade. Tartu Ülikoolis kogutakse suulise eesti keele korpust ja (selle alamosana) dialoogikorpust, et uurida inimestevahelist suhtlust. Kaugem eesmärk on luua kasutajaliideseid, mis võimaldaksid inimkõne vahendusel suhelda elektrooniliste andmebaasidega. Suhtluse modelleerimine on edukam, kui selle aluseks võetud inimsuhtluse uurimine tehakse suurel eri allkeeli sisaldaval korpusel ning viiakse läbi nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne analüüs. Artikkel tutvustab Tartu Ülikooli suulise eesti keele korpuse ehitust, transkribeerimise põhimõtteid ja dialoogiaktide annoteerimiseks kasutatavat tüpoloo-giat. Rakendusena vaadeldakse ametlikes telefonikõnedes esinevate päringute keelevaliku seletusi.* Võtmesõnad: suulise keele korpus, dialoogikorpus, transkriptsioon, dialoogiaktid, märgendamine, suuline suhtlus, eesti keel SissejuhatusTänapäeval muutuvad järjest populaarsemaks nn intelligentsed kasutajaliidesed, mis võimaldavad inimkõne vahendusel suhtlemist elektrooniliste andmebaasidega. Väga lihtsa suhtluse modelleerimine (nt telefoninumbrite küsimine) ei vaja kuigivõrd tegeliku suulise keele ja selle kasutuse analüüsi. Kui aga soovitakse luua arvutiprogrammi, mis suudaks dialoogis osaleda inimesele võrdväärse partnerina, siis ei ole see ilma inimeste suhtlust analüüsimata võimalik.Suulise keele analüüs nõuab korpust. Enamasti on kasutajaliideste loomiseks kasutatud piiratud korpusi, mis sisaldavad suhtlust kindlate ülesannete raames ja mis on tihti kogutud rollimängude abil. Näiteks korpus COCONUT 1 koosneb inimestevahelistest arvuti kaudu vahendatud dialoogidest, milles osalejad teevad koostööd ! Tööd toetavad Eesti Teadusfond (grant nr 7503) ning Haridus-ja Teadusministeerium (siht nantseeritav teema "Loomulike keelte arvutitöötluse formalismide ja efektiivsete algoritmide väljatöötamine ning eesti keelele rakendamine" ja riiklik programm "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi"). Täname anonüümseid retsensente.

Artiklis uuritakse direktiivisekventse isa ja viieaastase tütre vestluses. 42-minutilises suhtluses, mille käigus meisterdati paberist ninasarvikut, esitas isa 92 ja laps 15 direktiivi. Uurimuses järgitakse suhtluslingvistika põhimõtteid ning kasutatakse vestlusanalüüsi mõisteid. Analüüsitakse direktiivivooru konstrueerimisel kasutatavaid lingvistilisi ja mitteverbaalseid vahendeid ning uuritakse, missugused tegevused direktiivile eelnevad ja järgnevad.

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa8.14

This article describes the relationships between epistemic stance, social actions and form variants of polar questions in Estonian institutional information-seeking dialogues and compares the results with ordinary conversation in English, Dutch, and Danish. Estonian and English use a polarized system where the unknowing stance is formulated by particles and/or inversion, and knowing stance by declaratives and sentence-final markers. Dutch and Danish use an asymmetrical system where unknowing stance uses an inversion and knowing stance uses frequently all question formats. Information-seeking dialogues contain a large number of questions used to establish resources necessary to implement the second-pair-part of the adjacency pair in the interaction.