Direktiivisekventsid isa ja tütre suhtluses: juhtumianalüüs

Abstract

<p>Artiklis uuritakse direktiivisekventse isa ja viieaastase tütre vestluses. 42-minutilises suhtluses, mille käigus meisterdati paberist ninasarvikut, esitas isa 92 ja laps 15 direktiivi. Uurimuses järgitakse suhtluslingvistika põhimõtteid ning kasutatakse vestlusanalüüsi mõisteid. Analüüsitakse direktiivivooru konstrueerimisel kasutatavaid lingvistilisi ja mitteverbaalseid vahendeid ning uuritakse, missugused tegevused direktiivile eelnevad ja järgnevad.</p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa8.14</p

Direktiivsed kõneaktid eelkooliealistele lastele suunatud kõnes, nende seotus lapsevanema haridustasemega ja mõju lapse sõnavarale

“…Nimelt on lapsele suunatud kõnes märgatavalt enam direktiive kui lapse enda kõnes. (Rääbis 2012) Pikiuuringuga on Helen Kõrgesaar (2014) analüüsinud 9-14-aastaste laste ema ja isa kõnes 6 esinenud ning lapsele suunatud direktiive. Tulemustest ilmneb, et lastele suunatud kõne funktsionaalne jaotus on mõlema vanema puhul üsnagi sarnane ning vanemad kasutavad direktiive peaaegu võrdsel määral (direktiivsete lausungite osakaal jäi isa kõnes 17% ja ema kõnes 19% juurde).…”

Direktiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika isa ja ema kõnes: juhtumiuuring

“…Eesti lapsele suunatud kõne 1 uurimine on pikka aega keskendunud emade keelekasutusele, alles viimasel ajal on mõnevõrra uuritud ka isade kõnet (Rääbis 2012) ja võrreldud seda emade omaga (Kõrgesaar 2014b). Enamik seniseid hoidjakeele uurimusi keskendub vanemate kõnele väikelastega, kes on alles keeleomandamise algstaadiumis (Argus 2010, Argus, Kõrgesaar 2012, Argus, Kõrgesaar 2014, Kõrge-saar 2014a.…”

“…Direktiivi eesmärk on Searle'i (1979: 5) järgi panna kuulaja midagi tegema. Susan Ervin-Tripp (1976: 29) Rääbis (2012). Rääbise analüüs põhineb ühel 42-minutilisel lindistusel ja vaatluse all on isa vestlus oma 5-aastase tütrega.…”

Palved eesti, soome ja vene keeles: grammatika pragmaatika teenistuses

“…Samas on ka tegeliku suhtluse palvete uurimisel juba pikk traditsioon, üldiselt peetakse valdkonna teerajajaks Susan Ervin-Trippi (1976) käsitlust Ameerika inglise keele direktiividest. Ka hilisemad palvete uurimused on tihti pigem rõhutanud autentsete situatsioonide analüüsi olulisust, meetodina on kasutatud konversatsioonianalüüsi (Taleghi-Nikazm 2006, Curl, Drew 2008, Sorjonen jt 2009, Tanner 2012, Rääbis 2012. Ühte ja ainuõiget meetodit keeleteaduses siiski ei eksisteeri.…”

“…Direktiivide klass on selles liigituses jagatud soovideks ja ettepanekuteks, piir nende vahel on suhteliselt hägus; põhiliste vormivahenditena esinevad väitlause ja verbi tingiv kõneviis (nt ma tahaksin…), kuid võimalikke konstruktsioone on muidugi palju (op. cit keele suulises materjalis viisakusteooriast lähtuvalt (Keevallik 2004) ja direktiive isa ja lapse suhtluses ühe salvestuse põhjal (Rääbis 2012). Nendes uurimustes on välja toodud muuhulgas eestlaste suhteliselt otsene suhtlusstiil võrreldes teiste rahvastega ja sarnasus pigem saksa kui inglise keeleruumiga (Keevallik 2004: 214).…”