The paper examines a class of Estonian transitive verbs referred to as 'partitive verbs': verbs that appear with partitive-marked objects. This class is more heterogeneous than previously assumed. Firstly, there are verbs that cannot have total (accusative) objects. Secondly, there are verbs that can have total objects in lexically restricted combinations. Thirdly, some verbs combine freely with a boundarymarking element. Finally, there is a group of less studied verbs that normally represent unbounded situations but nevertheless allow total object marking if the context highlights the boundary of a situation or result. We clarify the conditions of partitive verbs appearing with total objects, hoping to enhance Estonian L2 instruction and lexicography.

Ülevaade. Artiklis uuritakse kvantitatiivselt üheksanda klassi õpilaste ja neid eesti keeles õpetanud pedagoogide hoiakuid osalise eestikeelse aineõppe suhtes ning analüüsitakse, millised tegurid soodustavad õpi-laste positiivsete hoiakute kujunemist eesti õppekeele suhtes, pöörates erilist tähelepanu uuringus täheldatud erinevusele osa õppeaineid eesti keeles omandanud ja kõiki õppeaineid vene keeles õppinud põhikooli-lõpetajate hoiakute vahel. Artikli lõpuosas vaadeldakse kvalitatiivselt eestikeelse aineõppe positiivseid ja negatiivseid mõjusid, näidatakse probleeme, millega eestikeelses aineõppes osalenud õpilased ja õpeta-jad on kokku puutunud, ning tutvustatakse nende pakutud võimalikke lahendusi. Analüüs põhineb 2006/2007. õppeaastal läbiviidud kirjalikel küsitlustel vene õppekeelega põhikooli lõpetajate ja eestikeelses aineõppes osalenud õpetajate seas.Võtmesõnad: kakskeelne haridus, üleminek eestikeelsele õppele, teise keele omandamine, eesti keel teise keelena SissejuhatusKakskeelset haridust (ingl bilingual education) on määratletud mitmel moel, nii laiemas kui ka kitsamas tähenduses (vt Baker 2006: 213). Klassikalise de nitsiooni järgi mõistetakse kakskeelse hariduse all õppetöö sellist korraldust, kus õppe keelena kasutatakse kaht või enamat keelt. Selles tähenduses kasutatakse kakskeelse hariduse mõistet, osutamaks erinevatele kaks-ja mitmekeelsetele õppetöö mudelitele, mis on suunatud nii rahvusvähemustest kui ka -enamustest õpilastele ja mis suuremal või vähemal määral soodustavad õppijate mitmekeelsust. Mõned autorid laiendavad kakskeelse hariduse tüpoloogiat ka õppetöö sellistele korraldustele, mis ei ole oma loomult kakskeelsed ega soodusta õppijate kakskeelsust, kuid mille

The article studies the differences in the transitivity of Estonian watching-looking verbs. The aim is to determine their lexical semantic features that are related to the degree of transitivity, using the same corpus method. The analysis based on the Estonian National Corpus 2019 shows that Estonian watching-looking verbs vary in their degree of transitivity (i.e. the regularity of transitive and intransitive uses). According to the percentage of the transitive uses among 200 corpus sentences, the analyzed verbs can be divided into three categories (under 40%, 75-85%, and more than 90%). Most Estonian watching-looking verbs can be used with directional postpositions or other direction adverbials (e.g. to the left, down, into the future, etc.), but can also function without an object or a direction. The manner component reflected in the semantics of some Estonian watching-looking verbs can both promote and restrict the occurrence of the verb without an object or a direction. For all the verbs analysed, the occurrence without an object or a direction was syntactically favoured by the association of two or more actions, infinitive verb forms, the imperative, separative and sometimes also locative place adverbials, manner adverbials, and comparisons.

Ülevaade. Artiklis vaadeldakse eesti vaatama-verbi ja selle vene ning ukraina vastete sihilisust. Põhieesmärk on uurida, kui regulaarsed on korpuse andmetel 'vaatama' transitiivsed ehk sihilised ja intransitiivsed ehk sihitud mallid eesti ja kahes idaslaavi keeles. Kuna vene ja ukraina keeles on enamikul verbidest olemas aspektipaariline, uuritakse artiklis eesti vaatama imperfektiivset ja perfektiivset vastet vene ja ukraina keeles eesmärgiga kontrollida, kumba verbilekseemi kasutatakse transitiivselt potentsiaalselt sagedamini. Korpusepõhine uuring kinnitas, et verbi 'vaatama' sihilisus võib keeliti oluliselt erineda. Sama meetodit rakendades selgus, et vene ja ukraina keeles on nii perfektiivse kui ka imperfektiivse 'vaatama' sihilisus oluliselt väiksem kui eesti vaatama oma. Seejuures kasutatakse ukraina ja vene keeles perfektiivset verbi transitiivselt mõnevõrra sagedamini kui selle imperfektiivset paarilist.