Vene õppekeelega põhikooli õpilaste ja õpetajate hoiakud eestikeelse aineõppe suhtes vahetult enne 2007. aasta gümnaasiumireformi algust

Abstract

Ülevaade. Artiklis uuritakse kvantitatiivselt üheksanda klassi õpilaste ja neid eesti keeles õpetanud pedagoogide hoiakuid osalise eestikeelse aineõppe suhtes ning analüüsitakse, millised tegurid soodustavad õpi-laste positiivsete hoiakute kujunemist eesti õppekeele suhtes, pöörates erilist tähelepanu uuringus täheldatud erinevusele osa õppeaineid eesti keeles omandanud ja kõiki õppeaineid vene keeles õppinud põhikooli-lõpetajate hoiakute vahel. Artikli lõpuosas vaadeldakse kvalitatiivselt eestikeelse aineõppe positiivseid ja negatiivseid mõjusid, näidatakse probleeme, millega eestikeelses aineõppes osalenud õpilased ja õpeta-jad on kokku puutunud, ning tutvustatakse nende pakutud võimalikke lahendusi. Analüüs põhineb 2006/2007. õppeaastal läbiviidud kirjalikel küsitlustel vene õppekeelega põhikooli lõpetajate ja eestikeelses aineõppes osalenud õpetajate seas.Võtmesõnad: kakskeelne haridus, üleminek eestikeelsele õppele, teise keele omandamine, eesti keel teise keelena SissejuhatusKakskeelset haridust (ingl bilingual education) on määratletud mitmel moel, nii laiemas kui ka kitsamas tähenduses (vt Baker 2006: 213). Klassikalise de nitsiooni järgi mõistetakse kakskeelse hariduse all õppetöö sellist korraldust, kus õppe keelena kasutatakse kaht või enamat keelt. Selles tähenduses kasutatakse kakskeelse hariduse mõistet, osutamaks erinevatele kaks-ja mitmekeelsetele õppetöö mudelitele, mis on suunatud nii rahvusvähemustest kui ka -enamustest õpilastele ja mis suuremal või vähemal määral soodustavad õppijate mitmekeelsust. Mõned autorid laiendavad kakskeelse hariduse tüpoloogiat ka õppetöö sellistele korraldustele, mis ei ole oma loomult kakskeelsed ega soodusta õppijate kakskeelsust, kuid mille

Sõnavara ja konstruktsioonide areng eesti keelt teise keelena omandava noore õppija kõnes aasta jooksul

“…Uuringud eesti keele kui teise keele sõnavara ja grammatika omandamise kohta Eesti keele kui teise keele omandamine on tõusnud rohkem huvi keskmesse eelkõige seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. Seni ilmunud kirjutistes on vaadeldud nii laste ja lapsevanemate suhtumist üleminekusse (Vaiss 2009, Masso, Soll 2014 kui ka õpetajate suhtumisi eesti keeles ja mitmekeelses klassis õpetamisse (nt Rüütmaa jt 2023). Tunduvalt vähem on tähelepanu pööratud eesti keele kui teise keele sõnavara ja grammatika arengule.…”

Žanriõpetuse rakendamine jutustava ja arutleva teksti kirjutamisel

“…Uuringud eesti keele kui teise keele sõnavara ja grammatika omandamise kohta Eesti keele kui teise keele omandamine on tõusnud rohkem huvi keskmesse eelkõige seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. Seni ilmunud kirjutistes on vaadeldud nii laste ja lapsevanemate suhtumist üleminekusse (Vaiss 2009, Masso, Soll 2014 kui ka õpetajate suhtumisi eesti keeles ja mitmekeelses klassis õpetamisse (nt Rüütmaa jt 2023). Tunduvalt vähem on tähelepanu pööratud eesti keele kui teise keele sõnavara ja grammatika arengule.…”

Õpetajate suhtumine mitmekeelses klassis õpetamisse ja eestikeelsele õppele üleminekusse

“…Eestikeelsele õppele üleminekut pooldasid üldiselt enamik võrreldud õpetajaterühmi. Võrreldes tulemustega, mis saadi õpetajate küsitlemisel enne osalisele eestikeelsele õppele üleminekut (Masso, Soll 2014;Masso, Kello 2010;TNS Emor 2004Vaiss 2009), paistab, et õpetajate suhtumine on positiivsem kui Vaissi uuringus, mille valim oli küll oluliselt väiksem, ning Masso ja Kello uuringutes, kuid üsna samavõrra positiivne kui TNS Emori uuringutes. Oluline erinevus ilmnes õpetajate emakeele põhjal: vene emakeelega õpetajate seas oli märgatavalt vähem eestikeelsele õppele ülemineku pooldajaid.…”