No abstract

annotatsioon. Artikkel käsitleb Kuressaare, Jõhvi, Pärnu-Jaagupi, tartu ja Võru õpilaste murdetundmist. Selleks koguti andmeid etnodialektoloogilise kujutluskaardi katsega, milles õpilastel paluti kaardile märkida kõik neile tuntud murdealad. Artiklis analüüsitakse kõrvutavalt nii seda, milliseid murdeid õpilased nimetasid, kui ka seda, kuidas nad kaardil murrete levikuala kujutasid. Katse tulemustest selgus, et seos elukoha ja murdetundmise vahel on küll olemas, kuid ilmneb pigem tendentsidena. nii näiteks märkisid Lääne-Eesti õpilased rohkem saarte murderühma murrakuid, Lõuna-Eesti õpilased aga rohkem Setu ja ka mulgi murret. Siiski olid igas piirkonnas kaks enim märgitud murret saarte ja Võru murre, ehkki ilmnes ka erinevusi. Võru murde puhul erinesid eeskätt Saaremaa ja mandril elavate õpilaste vastused, saarte murret märkisid aga teistest oluliselt erinevalt Võru õpilased. võtmesõnad: eesti keel, eesti murded, etnodialektoloogia, sotsiolingvistika, kujutluskaardid sissejuhatusErinevuste märkamine eri piirkondade elanike kõnes on ikka ja jälle tekitanud inimestes tahtmise keelt ja murdeid piiritleda. Keeleteadlased on teinud seda eksplitsiitsete meetoditega, valdavalt on Eesti -ja maailmadialektoloogia huvi keskmes olnud murdekeele struktuur, mis on võetud ka murdealade eristamise aluseks. Samas on juba Eesti süstemaatilise murdeteaduse algusaastatel olnud huvi ka murdeteadlikkuse vastu. nii on Andrus Saareste (1932: 35) Eesti murdeliigendust käsitlevas artiklis kirjutanud:"Jääks nüüd selgitada, missugune on nende tuummaastikkude, nendes kõneldud murrakute iseloom? Kas kõneldakse neist igaühes naabrusest enam-vähem erineva, iseendas aga ühtlase ilmega murret, mille