No abstract

Uuringu eesmärk on ettevõtlusõpetajate kogemuste analüüsi alusel selgitada, kuidas rakendatakse ettevõtlusõpet Eesti kutsehariduses, keskendudes uurimisküsimusele, kuidas arendatakse ettevõtluspädevust ja rakendatakse  ettevõtluspedagoogikat Eesti kutsehariduses. Teoreetiline lähenemine tugineb sotsiaal-konstruktivistlikest õppimisteooriatest lähtuvale lõimitud pedagoogika lähenemisele ning ettevõtluspädevuse mudelile. Andmestiku moodustavad 26 ettevõtlusõpetajaga tehtud intervjuud, millest osa on tehtud 2018., osa 2019. ja osa 2020. aasta kevadel. Fenomenoloogilise lähenemise raames kasutame induktiivset andmeanalüüsi meetodit. Tulemustest selgub, et ettevõtlusõpe on peamiselt ettevõtlikkuse toetamisele suunatud, sihtrühma spetsiifikat arvestav ja praktiline. Praktilise kogemuse ja eneseregulatiivse teadmise dialoogi puudumine teoreetilisega ning viimase nõrkus on peamised vajakajäämised ettevõtlusõppe pedagoogikas.  Summary

Kutseõppedidaktikas keskendutakse kutseõppe ja töömaailma sidususest lähtudes väljundipõhise õppe planeerimisele, rakendamisele ja hindamisele ning kutseõppedidaktikal on oluline koht kutseõpetajakoolituses ja igapäevatöös. Uurimustest ilmneb, et õpetajad ei mõtesta sageli kutseõppedidaktikat teoreetilise kontseptsioonina ning väljundipõhise kutseõppe põhimõtted ei ole kutsehariduses täielikult juurdunud. Artikli eesmärk on selgitada kutseõpetajakoolituse üliõpilaste oskust seostada omandatud kutseõppedidaktika teoreetilisi teadmisi koolitegelikkusega. Rakendatav kvalitatiivne temaatiline analüüs põhineb 12 üliõpilase praktika vaatlusülesandes esile toodud tähelepanekutel ja seostel kutseõppedidaktika teooriaga. Uurimistulemused näitavad, et üliõpilaste tähelepanekud kirjeldavad lihtsustatult kutseõppedidaktika teooria ilmnemist koolitegelikkuses ja vaatluste tõlgendused seostuvad tugevamalt vaatlusperioodil omandatud teoreetiliste teadmistega kutseõppedidaktika kohta.  Summary