Kirjaliku produtseerimisprotsessi uurimise võimalused programmi ScriptLog abil: juhtumiuuring

Pastuhhova, Olga

doi:10.5128/lv21.08

Cited by 3 publications

(3 citation statements)

References 4 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…Viimasel ajal on alustatud kirjaliku õppijakeele keerukuse (Eslon 2011; ja sujuvuse uurimist (Pastuhhova 2011), kuid mitte tasemepõhiselt. Keelenähtuste ilmumist esimese keele suulisse kasutusse on vaadelnud eesti lapsekeele uurijad (vt nt Argus 2004;2012 jt).…”

Section: Sissejuhatusunclassified

Tingiv kõneviis eesti B1- ja B2-taseme kirjalikus õppijakeeles kui keeleoskuse arengu näitaja

Kitsnik

2015

View full text Add to dashboard Cite

Ülevaade. Kirjeldan artiklis tingiva kõneviisi kasutamist eesti keele kui teise keele täiskasvanud õppijate B1-ja B2-taseme kirjalikes eksamitekstides. Artikli aluseks olnud uuring on osa suuremast uuringust, mille eesmärk on luua Euroopa keeleõppe raam dokumendi (CEFR 2007) B1-ja B2-keeleoskustaseme funktsionaalsete keelekirjelduste juurde lingvistilised kirjeldused. Selleks on kavas leida mõlemal tasemel tüüpiliselt kasutatavad lingvistilised kategooriad, kirjeldada nende kasutuse sagedust, analüüsida kategooriate keerukust ja täpsust (Housen jt 2012), leida nende seosed suhtlusfunktsioonidega ning tuua välja tasemeid eristavad deskriptorid.Et tingiva kõneviisi kasutussagedus on B2-tasemel võrreldes B1-tasemega palju suurem (Kitsnik 2014), on tingiv kõneviis üks B1-ja B2-taset eristav kategooria, mis vajab detailsemat uurimist. Artiklis kajastatava uuringu tulemused näitavad, et nii B1-kui ka B2-tasemel kasutatakse ainult tingiva kõneviisi isikulise tegumoe olevikuvorme. B1-tasemel esineb tingiv kõneviis koos kaheksa eri verbiga, neist sagedamini kahe verbiga, milleks on tahtma ja saama. B2-tasemel esineb tingiv kõneviis 23 eri verbiga, neist sagedamini kuue verbiga: tahtma, olema, võima, pidama, soovima, soovitama.B2-tasemel kasutatakse tingivat kõneviisi lisaks B1-tasemel esinenud ainsuse esimese ja kolmanda pöörde vormidele ka teistes morfoloogilistes vormides ning lisaks B1-tasemel esinenud

show abstract

Section: Sissejuhatusunclassified

Tingiv kõneviis eesti B1- ja B2-taseme kirjalikus õppijakeeles kui keeleoskuse arengu näitaja

Kitsnik

2015

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

“…Viimasel ajal on vähehaaval alustatud ka CAFi teiste dimensioonide uurimist. On ilmunud mõned artiklid õppijakeele keerukust käsitlevate uurimuste kohta (Eslon 2011ja Kerge 2009, käimas on uurimus kirjaliku õppijakeele sujuvusest (Pastuhhova 2011).…”

Section: Teooriaraamistikunclassified

Verbivormid B1- ja B2-taseme kirjalikus õppijakeeles

Kitsnik

2014

ESUKA-JEFUL

View full text Add to dashboard Cite

Eesti keele kui teise keele õppe ja hindamise aluseks oleva „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” keeleoskustasemete funktsionaalsed kirjeldused vajavad täiendamist lingvistiliste kirjeldustega. Artiklis esitan eesti keele kui teise keele B1- ja B2-taseme verbivormide uurimise tulemused lähtuvalt CAF-triaadi dimensioonidest: keerukus ja täpsus. Tulemused olen saanud eesti vahekeele korpuses asuvate riiklike tasemeeksamite kirjutamisülesande soorituste uurimisel korpuse juhitud lähenemise ja DEMfad-mudeli abil. Olen selgitanud välja nii B1- kui ka B2-taseme sagedasemad verbi vormid. Lähemalt olen vaadelnud verbi tahtma konstruktsioonide jaotuvust, sagedust ja täpsust B1- ja B2-taseme tekstides. Mõlemal tasemel esinevad sagedasemad verbivormid peamiselt isikulise tegumoe kindla kõneviisi olevikus ja lihtminevikus, tingiva kõneviisi olevikus ning infinitiividena. B1-tasemel esineb oluliselt rohkem kindla kõneviisi lihtminevikuvorme ning B2-tasemel kindla kõneviisi olevikuvorme, tingiva kõneviisi vorme ning infinitiivivorme. Nii B1- kui ka B2-tasemel esineb tahtma isikulise tegumoe kindlas ja tingivas kõneviisis ning mõlemal tasemel eelistatakse konstruktsioone tahan + infinitiivivorm ja tahaksin + infinitiivivorm. B2-tasemel suureneb verbi tahtma tingiva kõneviisi vormide sagedus ning kasvab konstruktsioonide täpsus.Abstract. Mare Kitsnik: Written learner language verb forms at B1 and B2 levels. CEFR (The Common European Framework) is the basis of teaching and assessment of second language (L2) in Europe. In the CEFR functional specifications of the L2 proficiency levels are given, which are universal for all languages. These specifications need to be completed with language specific linguistic descriptions. In this article the investigation of the linguistic content of the B1 and B2 levels of Estonian as a second language is described according to the CAF triad dimensions: complexity, accuracy and fluency. The presence of verb forms in the national examination texts (stored in the Estonian Interlanguage Corpus) on the both levels has been studied by using corpusdriven approach and the DEMfad model. Common verb forms on the B1 and B2 level have been identified. The verb tahtma ‘to want’, ‘to wish’ has been investigated more precisely; the distribution, frequency and accuracy of its constructions on the B1 and B2 level have been investigated. The main similarities and main differences between the levels are analyzed comparatively.Keywords: second language acquisition, Estonian as a second language, CAFtriad, linguistic description of the B1 and B2 levels, written learner language, verb forms

show abstract

“…Previous research in the field of acquisition of Estonian as an L2 has largely focused on analysing the final product, while internationally it is the writing process itself that has become a subject to be explored. The shift to writing process research in L2 Estonian was noted by Olga Pastuhhova (2011) in an article which introduced computer keystroke logging as a relevant method for investigating the writing process, previous research based on the method and a case study of the writing process of a native Russian-speaking learner of Estonian.…”

Section: Introductionmentioning

confidence: 99%

Using micro-contexts to describe a writing process in Estonian as a second language across proficiency levels

Pastuhhova

2015

ERYa

Self Cite

View full text Add to dashboard Cite

Abstract. This paper aims to describe the writing process of native Russian-speaking students in Estonian as a second language. 34 participants were given the assignment of writing a text in the L2. The written texts were then rated as being at levels from A2 to C1 according to the Common European Framework of Reference for Languages (CEFR). The data were collected by computer keystroke logging and analysed based on the concept of a 'micro-context'. Micro-contexts were analysed according to their frequency and duration and were compared across proficiency levels. The results show that writing in the L2 is not a smooth process. The longest transitions in micro-contexts reveal that the most cognitive effort is made between paragraphs and sentences and when deletions are involved. The growing number of consecutive deletions demonstrates that even with developing proficiency, the linear production text is subject to constant revision, correction and modification.

show abstract

Kirjaliku produtseerimisprotsessi uurimise võimalused programmi ScriptLog abil: juhtumiuuring

Cited by 3 publications

References 4 publications

Tingiv kõneviis eesti B1- ja B2-taseme kirjalikus õppijakeeles kui keeleoskuse arengu näitaja

Tingiv kõneviis eesti B1- ja B2-taseme kirjalikus õppijakeeles kui keeleoskuse arengu näitaja

Verbivormid B1- ja B2-taseme kirjalikus õppijakeeles

Using micro-contexts to describe a writing process in Estonian as a second language across proficiency levels

Contact Info

Product

Resources

About