Paronüümide probleem eesti keeles

Risberg, Lydia; Langemets, Margit

doi:10.54013/kk766a4

Cited by 8 publications

(10 citation statements)

References 0 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…Eesti keele ühendkorpus 2021 oma mitmekesiste allkorpustega võimaldab tänapäeva eesti keelt uurida umbes 30 aasta lõikes (Koppel & Kallas 2022: 223). Korpusuuringute toel on võimalik keelenorminguid ajakohastada ja jätkata teaduspõhist keelekorraldust (vt nt Risberg & Langemets 2021;Paet 2022;Risberg & Lindström 2023).…”

Section: Andmekogumisviiside Võrdlusunclassified

Normingu määramisest: lühikese ülivõrde varieerumise juhtumiuuring

Siiman

2023

ESUKA-JEFUL

View full text Add to dashboard Cite

Siinse uurimuse esimene eesmärk on kirjeldada eesti vormistiku normimise uuemaid tendentse. Teine eesmärk on neist tulemustest lähtuvalt käsitleda lühikese ülivõrde tegelikku kasutust ja teha selle põhjal normimise ettepanekuid. „Eesti kirjakeele normi rakendamise korra“ (RT I, 14.06.2011, 3) järgi on eesti kirjakeele norming määratud keelehooldeallikate kõrval ka Emakeele Seltsi (ES) keeletoimkonna otsustega ning soovin välja selgitada, kuidas on keeletoimkonna otsuseid põhjendatud ja otsuste põhjendamiseks andmeid kogutud. ESi otsuste analüüsi põhjal teen lühikese ülivõrde varieerumise juhtumiuuringu riigieksamikirjandite, Eesti Keele Instituudi (EKI) keelenõuandmebaasi, korpuse ja küsitluste abil. Andmekogumisviiside võrdluses järeldan, et küsitlused või üldisemalt katsed on sobivaim meetod normingu ja tegeliku keelekasutuse võrdlemiseks. Jagan sõnad kahte rühma: normingu järgi lühikese ülivõrdeta ja normingu järgi diftongilise ülivõrdeta sõnad. Tulemusena selgub, et mõlema sõnarühmaga eelistatakse normingukohaseid vorme. Enamiku uuritavate sõnade ülivõrdemoodustus aga varieerub mingil määral ehk norming tuleb üle vaadata. Teen ettepanekud muuta diftongiline ülivõrre normingukohaseks kõigis muuttüüpides või ainult tubli-, oluline-, sepp-, padi- ja õnnelik-tüübis või tõsta üksiksõnu rööptüüpidesse. Abstract. Ann Siiman: On the norm determination: A case study of the short superlative variation. The first goal of this study is to describe the newer tendencies of the standardization of the Estonian formal system. The second goal is to discuss the actual use of the short superlative based on these results and to make suggestions for normalization. Since, according to Language Act, the standard of Standard Estonian is determined by the dictonaries and the language committee of the Mother Language Society (MLS), I aim to find out how the decisions of the language committee have been justified and data collected in order to substantiate the decisions. Based on the analysis of MLS’s decisions I make a short case study of superlative variation using national exam papers, a Institute of Estonian Language’s language counselling database, a corpus and surveys. Comparing the data collection methods, I conclude that surveys or experimental methods in general are the most appropriate method for comparing normative and actual language use. I divide the words into two groups: words without short superlatives by normalization and words without diphthong superlatives by normalization. As a result, it appears that both groups of words give preference to standard forms. However, the superlative formation of most of the words studied varies to some extent, so the normalization needs to be reviewed. I propose to make the diphthong superlative standard in all inflectional types, or only in tubli-, oluline-, sepp-, padi-, and õnnelik-types, or to move individual words to parallel inflectional types.

show abstract

Section: Andmekogumisviiside Võrdlusunclassified

Normingu määramisest: lühikese ülivõrde varieerumise juhtumiuuring

Siiman

2023

ESUKA-JEFUL

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

“…Sõnaraamatute ühendamise käigus ajakohastame EKI-s ka keelekorralduse põhimõtteid (vt Risberg & Langemets 2021, Paet & Risberg 2021. Näiteks põhineme soovituste andmisel (anname üldisi, mitte üksiksõnade kohta käivaid soovitusi) tegeliku keelekasutuse andmetel (kasutus põhine teooria, vt Langacker 1987, Barlow & Kemmer 2002, Diessel 2017, mida toetab korpuslingvistika, vt Gries & Stefanowitsch 2007, Stefanowitsch 2020.…”

Section: Sissejuhatusunclassified

“…Siinsegi materjali põhjal saab teha sarnase järelduse, mille tegime paronüümide uurimuses (Risberg & Langemets 2021): üldkeele sagedasti kasutatavate sõnade tähendused on kontekstis enamasti selged ega vaja ranget piiritlemist. Ent ka harvem kasutatavate sõnade tähendust on olnud keeruline kunstlikult suunata.…”

Section: Paronüümid Ehk Liidete Liigne Olulisusunclassified

Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus

Risberg

2022

ESUKA-JEFUL

View full text Add to dashboard Cite

Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis arutati 1980. aastal, et eesti üldkeele omasõnade tähendusi ei ole võimalik ega vajalik normida. Sellegipoolest jätkati keelekorralduses õigekeelsussõnaraamatu kaudu osade sõnatähenduste ebasobivaks pidamist (ÕS 1999) ja nende kohta soovituste andmist (ÕS 2006–2018). Artiklis kirjeldan ÕS 2018-s eesti omasõnade tähenduste kohta antud soovituste analüüsi tulemusi, tuginedeskasutuspõhisele keeleteooriale, mille järgi sõnatähendused kujunevad keelekasutuses. Oleme EKI-s võtnud seisukoha, et EKI ühendsõnastikus üksnes kirjeldame tähendusi, mitte ei hinda neid heaks ega halvaks. Sellegipoolest otsivad paljud keelenõuküsijad ja (õigekeelsus)sõnaraamatu kasutajad vastust küsimusele, mis on keeles õige ja vale, hea ja halb. Artiklis arutlen, kas ja kuidas saab keelekorralduses sõnatähenduste kohtasoovitusi anda. Abstract. Lydia Risberg: Recommendations for the meanings of Estonian words – necessary or not? The National Orthology Commission discussed in 1980 that there should be no norms for the meanings of Estonian words in the Estonian standard language, but the Estonian corpus planning continued to label some meanings as inappropriate and gave recommendations for meanings in the Dictionary of Standard Estonian (DSE 1999–2018). But the Dictionary of Standard Estonian and the Explanatory Dictionary of Estonian do not create word meanings – the meanings of words are formed in the use of language and dictionaries only describe the usage. The new EKI Combined Dictionary (since 2020) only describes meanings, there is no evaluation whether the meaning is good or bad. This article explains why the meanings of Estonian words cannot be standardised in general language and the recommendations for the meanings of Estonian words are not necessary.

show abstract

“…Different questions have been raised in these discussions (e.g., whether the principles of Estonian language planning should be reconsidered and how strict the rules of Standard Estonian should be), but one of the most frequently raised questions concerns the changing meanings of words. Meanings have been particularly in the center of attention in the discussions because there are many research papers and popular science articles published on this topic in Estonia in recent years (see L. Raadik 2020; Risberg & Langemets 2021;Paet & Risberg 2021;Risberg 2022a;Risberg 2022b; radio show Keelesäuts 1 ). The purpose of these papers was to examine why Estonian language planning has provided recommendations for the meanings of words and whether such activity is justified and necessary.…”

Section: Introductionmentioning

confidence: 99%

Recommendations for the meanings of words by Estonian language planning – justified and necessary, or not?

Risberg

2023

Self Cite

View full text Add to dashboard Cite

On the example of Estonian language planning, this research paper explores whether it is justified and necessary to give recommendations for the meanings of words. The focus is on the general language. Technical language is out of the scope of this research. First, a brief overview of the history of Estonian language planning and the development of Standard Estonian, as well as the current situation is provided. Then the paper focuses on recent research on the meanings of words in Estonian. The purpose was to revise the recommendations for the meanings of words by Estonian language planning. The research is based on the common approaches in Estonian linguistics today – the usage-based linguistics and corpus linguistics. The paper argues that recommendations by language planning for the meanings of words are not justified nor necessary in the general language, even if some explanations on the choice of words are relevant (e.g., for offensive words).

show abstract

Paronüümide probleem eesti keeles

Cited by 8 publications

References 0 publications

Normingu määramisest: lühikese ülivõrde varieerumise juhtumiuuring

Normingu määramisest: lühikese ülivõrde varieerumise juhtumiuuring

Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus

Recommendations for the meanings of words by Estonian language planning – justified and necessary, or not?

Contact Info

Product

Resources

About