The article presents the results of a survey on dictionary use in Europe, focusing on general monolingual dictionaries. The survey is the broadest survey of dictionary use to date, covering close to 10,000 dictionary users (and non-users) in nearly thirty countries. Our survey covers varied user groups, going beyond the students and translators who have tended to dominate such studies thus far. The survey was delivered via an online survey platform, in language versions specific to each target country. It was completed by 9,562 respondents, over 300 respondents per country on average. The survey consisted of the general section, which was translated and presented to all participants, as well as country-specific sections for a subset of 11 countries, which were drafted by collaborators at the national level. The present report covers the general section. IntroductionResearch into dictionary use has become increasingly important in recent years. In contrast to 15 years ago, new findings in this area are presented every year, e.g. at every Euralex or eLex conference. These studies range from questionnaire or log file studies to smaller-scale studies focussing on eye tracking, usability, or other aspects of dictionary use measurable in a lab. For an overview of different studies,

No abstract

raphers are supplemented by ones picked automatically from the corpus. Also, the presentation of etymological information in the new dictionary is described.

XXI sajandil on traditsiooniline sõnaraamatutöö oluliselt muutunud, tuues kaasa nii hõlbustusi kui ka katsumusi sõnaraamatu koostajale ja kasutajalegi. Siin artiklis keskendume digipöördele, mis sai Eesti Keele Instituudis (EKI) alguse 2017. aastal uue sõnastikusüsteemi Ekilex loomisega. Ent seda ei saa sugugi pidada sõnaraamatutöö ainsaks digipöördeks. Esimeseks digipöördeks võiks paradoksaalsel moel lugeda õnnelikku juhust, et 1960-ndatel alustatud "Eesti kirjakeele seletus sõnaraamat" (EKSS) ei jõudnud ilmuma hakata varem kui 1980-ndate lõpul -ajal, mil instituudis olid arvutid juba kasutusel. Nõnda sattusime kohe n-ö arenenud leksikograafiamaade hulka, kel juba 1990/2000-ndatel oli elektroonilisel kujul olemas oma keele tähtsaim ja mahukaim sõnakogu (enam-vähem struktureeritud tekstina). Lihtsama ülesehitusega 1976. aasta õigekeelsussõnaraamat oli samuti arvutis olemas. Digipöördeks võib pidada ka oma sõnastikusüsteemi EELex (Langemets jt 2010; Jürviste jt 2011) ehitamist alates 1990-ndate lõpust. Kasutuskõlblikuks sai EELex 2003. aastal esimesena eesti-vene sõnaraamatu (EVS) jaoks, misjärel süsteemi laiendati ja arendati paljude sõnastike tarvis kuni 2015. aastani. Oma hiilgeaegadel oli EELexis ligi 70 valminud või töös olevat sõnastikubaasi. Ühtlasi oli tolleks ajaks saanud selgeks, et samal viisil jätkamine ei ole jätkusuutlik: internet oli plahvatuslikult levinud, tarkvara ja andmeformaadid olid muutunud, leksikograafia kogu Euroopas ja maailmas oli tugevasti oma suunda muutmas.Sarnaste probleemidega seisid silmitsi ka teiste Euroopa riikide leksikograafid: suurem osa leksikaalsest teadmusest oli talletatud vaid paberile, sõnastikud olid suures osas struktureerimata, nad ei olnud masinloetavad ega sobinud seetõttu ei loomuliku keele töötluse arendamiseks ega muude keeleandmetel põhinevate rakenduste jaoks. Nagu Eestis, nii ka mujal Euroopas alustati hoogsalt järgmise põlvkonna sõnastikusüsteemide ehitamist, millega kaasnes laiaulatuslik pabersõnastike digiteerimine. Algul kasutas enamik sõnastikubaase XML-vormingut, kuid varsti sai selgeks, et hädavajalik on välja töötada andmeformaat, mis võimaldaks keeleinfot kirjeldada ja andmeid vahetada (nii eri keelte kui ka andmebaaside vahel). Muutunud olud tõukasid taas tagant uut digipööret, mille tunnussõna on andmete ühendamine ja linkimine, mis sõnaraamatumaailmas tähendab leksikaalse info koondamist.Värskelt ilmunud elektroonilise leksikograafia valge raamatu "The Future of Academic Lexicography" (Steurs jt 2020) soovitus riiklikele leksikograafiaasutustele on mitte jätkata üksikute sõnastike koostamist, vaid ehitada üleriigiline taristu -ühtne andmebaas, mis koondab seni koostatud ressursse ning mida saab linkida teistega nii oma riigi sees kui ka rahvusvaheliselt. 35 Euroopa riiki ühendav Horisont 2020 projekti "Euroopa leksikograafiataristu" (ELEXIS) eesmärk on ühendada link andmete

Ülevaade. 2003. aastal viidi Eestis esimest korda läbi kohtulingvistiline leksikograa aekspertiis, mille käigus hinnati mitme sõnaraamatu sisu, lähtudes kriminaalsüüdistusest intellektuaalse omandi varguses. Artiklis kirjeldatakse Eesti Keele Instituudis läbi viidud leksikograa -aekspertiisi ja selle jaoks välja töötatud keeletehnoloogilist meetodit. Ekspertiisi tulemuste põhjal on välja pakutud piirmäär kakskeelsete sõnaraamatute originaalsuse üle otsustamiseks. Käsitletav juhtum on Eestis ainulaadne, kujutades säärasena kohtulingvistilist pretsedenti.Võtmesõnad: kohtulingvistika, leksikograa aekspertiis, sõnaraama-tud, inglise keel, eesti keel