"Word upon a Word": Parallelism, Meaning, and Emergent Structure in Kalevala-meter Poetry

Tarkka, Lotte

doi:10.1353/ort.2017.0010

Cited by 4 publications

(6 citation statements)

References 10 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…The texts are extracted from online forum threads and other comments left on diverse social media channels. The band's method to create lyrics from what everyday people have written on forums and social media is reminiscent of how the creator of Finland's national epic, the Kalevala (1849), Elias Lönnrot (1802Lönnrot ( -1884 collected his material by travelling throughout Finland, neighbouring Karelia and Ingria, to listen to the reciting of poetry by locals (Pentikäinen 1987: 34; see also section 3.1; DuBois 1995 ;Honko 1990;Piela & Knuuttila & Laaksonen 2008;Kaukonen 1990;Kärki 2015;Tarkka 1994). This similarity in the method of collection from ordinary people is acknowledged in the first part of the band's name, Kale-, which clearly refers to the epic's title Kalevala.…”

Section: Discussionmentioning

confidence: 99%

Untitled

2023

FEJF

View full text Add to dashboard Cite

This paper discusses objects connected with folk magic and medicine found in museum collections in Estonia and Finland. Our perspective is comparative as we compare these collections to other sources and to each other. The focus is on what kind of objects are found in the museum collections and how these differ between the two countries. We also explore how these materials have been acquired and collated. While we see general similarities between the magic objects in the two countries, there are also notable differences: remains of bears stand out in the Finnish collections while fossils are common in the Estonian ones. Although these observations may reflect a true difference in magic traditions, there are still potential sources of bias in the collections. Even though the museum collections in both countries were formed with romantic national overtones, the interests of individual collectors and curators influenced them in various ways.

show abstract

Section: Discussionmentioning

confidence: 99%

Untitled

2023

FEJF

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

“…De nombreux folkloristes se sont intéressés à la cosmologie finno-carélienne, en l'étudiant à partir du vaste corpus intertextuel de poèmes oraux, mais aussi des récits ethnographiques. En s'appuyant sur l'ensemble de ces textes, on peut reconstituer ce que Lotte Tarkka appelle « univers épique », c'est-à-dire un réseau de symboles qui forment un espace intertextuel 35…”

Section: Nordiques 45 | 2023 L'ici Et L'au-delàunclassified

L’espace éphémère de la performance incantatoire, lieu de rencontre entre les mondes

Moine

2023

nordiques

View full text Add to dashboard Cite

Il était courant dans la Carélie du XIXe siècle d’utiliser des incantations pour assurer le bien-être des individus et de la communauté en communiquant avec des agents non humains. La performance incantatoire pouvait avoir lieu dans le sauna, notamment pour les rituels de guérison, ou dans la forêt, par exemple dans les rituels liés à la chasse ou à la protection du bétail. Si la plupart des incantations conservées le sont sous forme textuelle, l’énonciation a laissé dans les textes des traces du cadre spatio-temporel de la performance. J’étudie dans cet article la manière dont le sauna et la forêt sont construits comme espaces de la performance incantatoire. C’est à travers une perspective corporelle que les deux lieux se construisent et proposent une rencontre entre les dimensions humaine et non humaine de l’univers.

show abstract

“…(Kuusi 1956: 53) Pakun kõrvalepõikena, et loomislaulu funktsiooniks selles tsüklis on anda paralleel Sampo tagumisele ja aidata seda tõlgendada kui maailma (taas)loomist: nii nagu munast tekkisid maa, taevas ja inimeste maailm, nii tekkisid Sampost taevas (sm, krj kirjokansi, krj kirjokanši 'kirjukaas') ja viljakas elu maal. Juha Pentikäinen ja Lotte Tarkka on pidanud "Kalevala"-eepika esitamist rituaalseks tegevuseks maailmakorra taaskehtestamisel (vrd Pentikäinen 1989;Tarkka 1996). Kuusi (1956: 61-74) oletab veel, et eesti laulus loodud asjade mitmekesisust põhjustab see, et algses läänemeresoome versioonis sündisid munasisust taevakehad ning koortest taevas ja maa (nagu karjala versioonis), kuid viimased kaks on Eestis unustatud ja osalt asendatud erinevate asjadega, näiteks maad võib esindada kivi põllul.…”

Section: Läänemeresoome Loomislaulust Ja Selle Päritolustunclassified

Loomislaul alguste kiigel

Särg

2023

View full text Add to dashboard Cite

Loomislaul alguste kiigel TAIVE SÄRGEesti loomislaul on müütiline rahvalaul maailma sünnist. Lennates tuleb imepärane lind, valib kuldse põõsa või kiigeõrre pesapaigaks ja muneb sinna munad, haub välja pojad ja pillub laiali, nii et neist tekivad päike, kuu ja täht. Loomise ajal on küll osa maailmast juba olemas -meri ja põõsad, puupuru ja maamuru... Miks on siis vaja uuesti alata, visata taevasse päike ja kuu?Müütiline mõtlemine ei pruugi vastata tavaloogikale ega rituaalne tegevus olla nähtavalt tulemusrikas, sedastab Gilbert Lewis (1980). Juha Pentikäinen (1989: 149) oletab, et müüte on sageli esitatud rituaalides, kuid uskumuste taandudes tavad muutusid ja laulud iseseisvusid. Siinses artiklis uurin loomislaulu arvatavat rituaalset kasutust, mis võis olla seotud kiigel laulmisega ja (suvepool)aasta algusega. Püüan määratleda loomislaulu seost kiikumisega, et edaspidi saaks kindlamal pinnal arutleda laulu funktsiooni üle. Regivärsilise loomislaulu ja kiikumise seostest on eri uurijad varem kirjutanud, nähes nende omavahelist suhet mõnevõrra erinevalt. Oma huvitavas, eri vaatepunkte kõrvutavas artiklis nimetab Tiiu Jaago, et "19. sajandil tuntakse neid [loomislaule] peamiselt kiige-või mängulauludena" ( : 207, vrd Rüütel 1969a. Olli Kõiva aga kirjeldab, manades elavalt silme ette 1820. aastate kiigeplatsi, "Loomise" laulmist kiigel kui üht paljudest teiste jutustavate laulude seas: "Järvamaale iseloomulikest laululiikidest on [Kreutzwaldi] käsikirjas esindatud eelkõige kiigelaulud. Tõenäoliselt ongi need üles kirjutatud neidudelt kiigeplatsil. Peale päris kiigelaulude lauldi kiigel mitmesuguseid muidki laule. Eriti tihti kõlasid seal aga pikad lüroeepilised laulud, nagu müütilised "Loomine", "Tähe mõrsja" ja "Suur tamm" [---]. Kiigel laulmiseks sobisid hästi ka mõistatuslaulude tsüklid [---]. " (Kõiva 2014: 12-13; originaali esiletõsted) Neile varasemate uurijate eri rõhuasetusega nägemustele loomislaulude osast kiikumisel sooviksin lisada empiirilise vaatenurga. Kiikumise ja loomislaulu seoste arvutamiseks kasutan statistilist meetodit: valin loomislaulu esindavad variandid, määran neis kiikumisele osutavad tunnused ja arvutan kiikumise tunnustega laulude osakaalu loomislauludes.Kasutan analüüsivahendina tüübi ja teisendi (variandi) mõisteid, et hallata ulatuslikku suulisest pärimusest jäädvustatud loomislaulude haralist kogumit Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja mõnes vanemas trükiallikas. Laenan need terminid folkloori varieerumise uurimise algatanud Soome koolkonnast, võtmata kaasa ettekujutusi monoliitsetest rahvalaulutüüpidest ja mõneti mehaanilisest arengukäsitlusest (vrd Krohn 1926a;Jason 2000;Kalda 2015). Suulisele pärimusele olemusliku varieerumise tõttu ei ole rahvalaul kindlapiiriline teos, vaid pigem ühest esitusest teise kulgev loomeprotsess, mille jäädvustused seetõttu üks teisest erinevad. Iga folklooripala iseseisvat talletust nimetan variandiks ehk teisendiks, mida mõistan kui pärimuse representatsiooni, üht teostunud võimalust varieeruva suulise

show abstract

"Word upon a Word": Parallelism, Meaning, and Emergent Structure in Kalevala-meter Poetry

Cited by 4 publications

References 10 publications

Untitled

Untitled

L’espace éphémère de la performance incantatoire, lieu de rencontre entre les mondes

Loomislaul alguste kiigel

Contact Info

Product

Resources

About