Ehkki eesti keele kui teise keele oskuse mõõtmisega on tegeldud juba kümmekond aastat, on peamiselt koostatud üldkeeleoskust mõõtvaid teste. Ametikeele oskuse mõõtmine on paraku jäänud tähelepanu alt välja. Seetõttu pakkus EL Phare projekt “Eesti keele oskuse arendamine mitte-eesti õppekeelega kutseõppeasutustes” tänuväärse võimaluse luua kuulamistestid kutsekoolide eri erialade õppijatele. Artiklis käsitletakse nende testide koostamist. Vaadeldakse keeleoskuse eri mudeleid ning eriotstarbelise keeleoskuse eripära, kuulamisoskuse aspekte, suuliste tekstide eripära ja kirjalike tekstide suuliseks kohandamise põhimõtteid, ülesandetüüpide valikuprintsiipe ning kuulamistestide koostamise protsessi. Kuulamistestide koostamise teeb eriti raskeks sobivate tekstide vähesus, mistõttu suur osa ajast kulub tekstide kohandamisele või koostamisele. Ülesannete koostamisel tuleb silmas pidada seda, kuidas vastavat teksti tavaelus kuulatakse, ja ka seda, et kasutataks erinevaid ülesandetüüpe

Ülevaade. Teksti mõistmine on keerukas protsess olenemata sellest, kas tegu on emakeeles või võõrkeeles lugemisega, sest see kätkeb endas samaaegset sõnade tuvastamist, tekstiga väljenda-tud otsese tähenduse tuletamist ja lugeja taustteadmiste abil teksti tõlgendamist. Üheks teksti mõistmise aspektiks on oskus ära tunda tekstis sisalduvaid sisulis-loogilisi ja leksikaalseid seoseid. Seega peaks lugemisoskuse arendamisel ja mõõtmisel pöörama tähelepanu ka tekstisisestele seostele. Võõrkeele lugemistestides kasutatakse nende seoste mõistmise kontrollimiseks erinevaid ülesandetüüpe, kuid nende tõhusust on vähe uuritud. Artiklis analüüsitakse kolme ülesandetüüpi -tekstilõikude järjestamist ning lausete ja tekstilõikude sobitamist lünkadesse. Keskendutakse nende valiidsusele, otsides vastust küsimustele, mil määral sõltub ülesannete edukas sooritamine tekstisiseste seoste mõistmisest ning missugune on ülesandetüübi mõju tekstisiseste seoste kasutamisele ülesande soorituses.

Ülevaade. Artikkel käsitleb lugemist eesti keeles emakeelena ja teise keelena ülikooliõpingute kontekstis. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada, missuguseid strateegiaid üliõpilased enese hinnangul kasutavad õppeülesannete täitmiseks vajalike tekstide lugemisel eesti keeles ning missuguseid teksti mõistmise raskusi nad seejuures teadvustavad. 80 Tartu Ülikooli eesti ja muu emakeelega üliõpilast 27 erialalt täitsid küsimustiku, millega kogutud andmeid analüüsiti nii emakeelest kui ka õppeastmest lähtuvalt. Tulemused näitasid, et 1) üliõpilased on eesmärgipärased ja teksti üksik-asjadesse süüvivad lugejad; 2) emakeel mõjutab lugemist nõudva ülesande täitmise kiirust ja tundmatute sõnadega tegelemise viisi; 3) taustteadmised on teksti mõistmisel olulisel kohal sõltumata emakeelest ja õppeastmest.Võtmesõnad: lugemisoskus; teksti mõistmine; metakognitsioon; lugemisstrateegiad; lugemine akadeemilises õppes; teine keel; eesti keel SissejuhatusTekstide lugemine on õppetöös kesksel kohal ning nende mõistmise ulatusest ja täpsusest sõltub teadmiste ja oskuste omandamine. Kuigi akadeemilises õppes on ühtviisi tähtis aru saada nii suulistest (loengud, diskussioonid) kui ka kirjalikest tekstidest, hangitakse enamik erialateabest siiski kirjalike tekstide kaudu.

Artikkel põhineb eesti keele B2-taseme eksami lugemisülesannete valiidsust käsitleval uurimusel. Valiidsuse põhiküsimus on, kas test mõõdab seda, mida on soovitud mõõta. Lugemistesti valideerimisel on testi teoreetilise ja tulemuste statistilise analüüsi kõrval tähtis koht enesevaatluse (introspektsioon, retrospektsioon) käigus kogutud andmetel. Eksamistatistika põhjal on võimalik välja selgitada lugemisülesannete probleemsed küsimused, kuid probleemide põhjuste väljaselgitamiseks on vaja uurida, mis tegelikult ülesannete täitmise käigus toimub: mida testitavad mõtlevad ja missuguste otsustuste tulemusena vastusteni jõuavad. Eesti keele B2-taseme eksami lugemisülesannete valiidsusuuringus osales kümme vene emakeelega TÜ üliõpilast, kes introspektiivselt täitsid eksami kaks lugemisülesannet ning vastasid sooritusjärgsetele küsimustele. Enesevaatluse teel kogutud andmete analüüs kombineerituna testiteoreetilise ja statistilise analüüsiga näitas, et vaatluse all olnud ülesanded mõõtsid eesmärgiks olnud oskusi osaliselt. Uurimuse tulemused osutasid muu hulgas vajadusele täpsustada ülesandetüüpidega mõõdetavaid oskusi ja pöörata enam tähelepanu lähtetekstide kohandamisele