Kokkuvõte. Artiklis analüüsitakse eesti-prantsuse paralleelkorpuse (www.estfra.ee) põhjal, kuidas jagunevad prantsuse keeles võimalikkuse väljendamisega seotud modaalverbi pouvoir peamised modaalverbilised vasted eesti keeles (võima, saama, suutma). Lausungis väljenduvat tähendust analüüsitakse eituse, määruste tüüpide, verbisemantika ning rõhupartiklite kasutuse kaudu, jälgides modaalsust määravate elementide kombineerumist lausekontekstides. Käsitades eitust kui vormi, mis toob esiplaanile lausungis väljendatavad võimalikkuse piirangud, keskendutakse sageli eitavatena esinevate saama ja suutma tähenduspotentsiaalide määratlemisele, vastandamaks neid sagedaimale tõlke-vastele võima, mille kasutuskontekst on enamasti jaatav. Võima kasutuskontekste kirjeldatakse kui tingimuskonstruktsioonide kaudu kujutatavat võimalikkust. Saama puhul näitab analüüs võimalikkuse tingimuste määratlemist ruumiliste vms konkretiseerivalt määratlevate adverbiaalsete konstruktsioonide kaudu, tingivas kõneviisis toetavad selle verbi evidentsiaalsusega seotavat tähenduspotentsiaali leksikaalsed või deiktiliselt osutavad lausekomponendid. Eitavas vormis verbiga suutma koos esinevate ajamäärat-luste ning rõhupartiklite analüüs näitab ühelt poolt suutlikkuse seost väliste tingimuste muutumise või rõhutatud mittemuutumisega ja teisalt verbiga suutma väljenduvat intensiivistavat tähendusvarjundit tegevussubjekti reaalsusega suhestumisel.