Foreword

No abstract

Annotatsioon. Lääne-Eestis on eeskätt sinise ja lilla värvitooni ühe murdenimetusena kirja pandud tüvi panksee ~ pankse(-) ~ panksi(-) ~ pank-~ ponks(i)-. Sellist värvitooni saadi kodus lõnga, riiet vm poevärviga värvides. Tüvi on eesti murretesse laenatud. Võimaliku laenuallika leiab saksa ja rootsi keelest, saksa Pensee, rootsi pensé 'aedkannike, võõrasema', mõlemas keeles saab sama sõnaga nimetada ka lille õite iseloomulikku värvi. Tõenäolisem laenuallikas on saksa keel, eesti murretes on teisigi saksa laenudest värvisõnu. Võtmesõnad: eesti murded, keelekontaktid, leksikoloogia, etümoloogia, laensõnad SissejuhatuseksLääne-Eestist on ühe sinise ja lilla värvitooni nimetusena eesti murrete üldsõnavara kartoteegis kirja pandud pankse(e) ja panksi ning pankse-, panksi-ja panksinine (Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv, EMSUKA). Hiiumaalt leiab nende kõrvale esisilbi o-ga ponks(i)-sinise ja lisaks veel variandid punksisinine ja prönkssinine. Teateid on saarte murdest Hiiumaalt kõikidest kihelkondadest ja Muhust ning läänemurde alalt Lääne-Nigula, Vigala, Kirbla, Karuse, Hanila, Varbla, Mihkli, Tõstamaa ja Pärnu-Jaagupi kihelkonnast, lisaks ka läänemurde naabrusest Risti kihelkonnast. Järgmisena esitan variantide ja kasutuse kohta näiteid eesti murrete üldsõnavara kartoteegist (lihtsamas, eesti murrete sõna raamatus kasutatud transkriptsioonis, vt EMS I: 29-32). Ühest kihelkonnast pärit näited on kogutud eri keelejuhtidelt.

No abstract

Among other reasons, the phonetic variability of loanwords in Estonian dialects may reflect their origination from different but etymologically connected sources of borrowing. In an etymological dictionary, it is essential to find the words originating from different loan sources. In the present article, some dialect words and their variants are analysed from this aspect. Sometimes the different loan sources have concrete criteria, e.g. variants with different stem vowels in the words kann ‘jug’, nunn ‘nun’, and kirn ‘churn’, while some cases are not as clear, e.g. kartul and tuhl(is) ‘potato’, kapsas and kaapsas ‘cabbage’, and reetkamm and reigam(m) ‘reed’. If certain phonetic criteria are lacking, the areal distribution of variants may give valuable information about the possible loan sources. The analysis of a group of etymologically connected loanwords for ‘shuttle’, together with their further developments in Estonian dialects, illustrates the complexity of lexical relations in Estonian dialects.Kokkuvõte. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Vilja Oja: Erinevad laenuallikad eesti murdesõnade variatiivsuse põhjusena. Üks laensõnade häälikulise varieeruvuse põhjusi eesti murretes on pärinemine erinevatest, kuid omavahel etümoloogiliselt seotud laenuallikatest. Etümoloogilistes sõnaraamatutes on eri laenuallikaist pärit sõnade eristamine põhimõttelise tähtsusega. Artiklis analüüsitakse niisugusest aspektist mõningaid (murde)sõnu ja nende variante. Eri laenuallikate tuvastamiseks on sageli kasutatud konkreetseid kriteeriume, nt sõnade kann, nunn ja kirn murdevariantide etümologiseerimisel on lähtutud tüvevokaalist. Paljudel juhtudel pole selgeid eristustunnuseid, nt sõnavariandid kartul ja tuhl(is), kapsas ja kaapsas, reetkamm ja reigam(m). Kindlate häälikuliste kriteeriumide puudumisel võib variantide murdelevik anda väärtuslikku teavet võimalike laenuallikate kohta. Rühma murretes esinevate süstikut märkivate etümoloogiliselt seotud laensõnade ja nende kohalike edasiarenduste analüüs illustreerib sõnavarasuhete komplitseeritust eesti murretes.Märksõnad: eesti murded, tüve varieerumine, alamsaksa laen