2017
DOI: 10.1080/09687599.2017.1298992
|View full text |Cite
|
Sign up to set email alerts
|

Initial teacher education for inclusion: a review of the literature

Help me understand this report

Search citation statements

Order By: Relevance

Paper Sections

Select...
2
1
1
1

Citation Types

1
29
0
14

Year Published

2018
2018
2023
2023

Publication Types

Select...
5
3

Relationship

0
8

Authors

Journals

citations
Cited by 74 publications
(44 citation statements)
references
References 41 publications
1
29
0
14
Order By: Relevance
“…Selle kursuse üks põhieesmärke on kujundada tulevastes õpetajates positiivne hoiak kaasava hariduse suhtes, sest varasemad uuringud on näidanud, et kui õpetajal on positiivne hoiak ja usk kõigi õppijate arengupotentsiaali toetamise võimalikkusesse, leiavad ka õpitud teadmised ja oskused suurema tõenäosusega rakendust praktikas teistest eristuvate õppijate toetamisel (Loreman, Forlin, & Sharma, 2014). Uuringud näitavad ka, et üliõpilaste hoiakuid, teadmisi ja oskusi kaasava hariduse suhtes on võimalik mõjutada just kursuste või õppemoodulite käigus, mis sisaldavad praktikat ja reflekteerivat õpetamist (Symeonidou, 2017), mis suunavad õpetajaid analüüsima isiklikke õpetamise põhimõtteid ning esitama küsimusi oma õpetamise kohta, võimaldavad teha koostööd probleemide lahendamisel ning pakuvad tuge tõenduspõhiste praktikate leidmisel, hindamisel ja rakendamisel (Sharma, 2010). Seetõttu soovisime kaardistada muutusi üliõpilaste hoiakutes kaasava hariduse rakendamise suhtes enne ja pärast uuendatud ainekursuse läbimist, mis toetub eespool nimetatud põhimõtetele.…”
Section: õPetajakoolituse Kursuse "õPpe Diferentseerimine" üLesehitusunclassified
“…Selle kursuse üks põhieesmärke on kujundada tulevastes õpetajates positiivne hoiak kaasava hariduse suhtes, sest varasemad uuringud on näidanud, et kui õpetajal on positiivne hoiak ja usk kõigi õppijate arengupotentsiaali toetamise võimalikkusesse, leiavad ka õpitud teadmised ja oskused suurema tõenäosusega rakendust praktikas teistest eristuvate õppijate toetamisel (Loreman, Forlin, & Sharma, 2014). Uuringud näitavad ka, et üliõpilaste hoiakuid, teadmisi ja oskusi kaasava hariduse suhtes on võimalik mõjutada just kursuste või õppemoodulite käigus, mis sisaldavad praktikat ja reflekteerivat õpetamist (Symeonidou, 2017), mis suunavad õpetajaid analüüsima isiklikke õpetamise põhimõtteid ning esitama küsimusi oma õpetamise kohta, võimaldavad teha koostööd probleemide lahendamisel ning pakuvad tuge tõenduspõhiste praktikate leidmisel, hindamisel ja rakendamisel (Sharma, 2010). Seetõttu soovisime kaardistada muutusi üliõpilaste hoiakutes kaasava hariduse rakendamise suhtes enne ja pärast uuendatud ainekursuse läbimist, mis toetub eespool nimetatud põhimõtetele.…”
Section: õPetajakoolituse Kursuse "õPpe Diferentseerimine" üLesehitusunclassified
“…reikiamoms studentų kompetencijoms formuoti. Svarbu atsisakyti "pirma teorija, tada praktika" pedagogų rengimo modelio (Goodnough et al, 2016;Symeonidou, 2017). Būtina plėtoti ir pačių dėstytojų kompetenciją ugdyti studentų nuostatas bei gebėjimus praktinėje veikloje įgyvendinti įtraukiojo ugdymo principus (Barton-Arwood et al, 2016).…”
Section: Diskusija Ir Rekomendacijosunclassified
“…Con menos frecuencia, se ha abordado mediante el trabajo asociado entre la universidad y la escuela, a partir de experiencias prácticas que permiten comprender la complejidad de la educación inclusiva en contexto. Finalmente, en casos particulares, la educación inclusiva se ha transformado en la columbra vertebral de la formación de profesores, permeando todas las asignaturas con sus contenidos (Symeonidou, 2017).…”
Section: La Formación De Profesores Para Una Educación Inclusivaunclassified
“…En general, se ha visto que las experiencias de aprendizaje en este ámbito poseen un efecto positivo en el desarrollo de actitudes, conocimientos y habilidades necesarias para una pedagogía inclusiva (Kurniawati et al, 2014). Igualmente, se ha encontrado que dicha formación es más efectiva si considera un periodo extenso que combina varias unidades de aprendizaje, si permite comprender la educación inclusiva desde una perspectiva contextualizada y si cuestiona las nociones tradicionales de la educación especial, a partir del contacto directo con el mundo escolar y la retroalimentación del desempeño de los futuros profesores (Durán y Giné, 2011;Kurniawati et al, 2014;Symeonidou, 2017).…”
Section: La Formación De Profesores Para Una Educación Inclusivaunclassified
See 1 more Smart Citation